3 punast (lillat)sibulat
1 sl oliivōli
5 oksa värsket maitserohelist
2 sl punast veiniäädikat
pipart
3 sl mett
on retsept, mis netis lahti on. Ning nüüd ta teatab, et ta ei teegi selle retsepti järgi, vaid miksib kokku mitut erinevat retsepti. No kuidas nii saab? Kuidas on mul üldse võimalik süüa tegema õppida kui ta isegi retsepti järgi ei pane. Mitte et ma tahaks õppida sibulamoosi tegema. See äädika moodi punane vedelik, mis sinna sisse käis levitas juba nii vastikut haisu, et olin sunnitud köögist põgenema ning kitarri harjutama. Kitarri harjutama seepärast, et nagu viimasel ajal ikka ei tulnud telekast mitte midagi huvitavatki. Praegu näiteks käib mingi seriaal lollpeast, kelle ajju kogemata mingi superagendi info laaditi. Või midagi sellist see tutvustus ütles.
Hetkel veel ohutult potis olevale sibulamoosile (seda tuleb süüa kreekeriga, õpetab Andres kõrvalt) on silmapiiril veel seenesalat ja pott mingi rohelise tuustiga. Silt ütleb, et oregano. Kreekeriga, yeah right, mu spetsiaalsed diivanil näkitsemiseks ostetud kreekerikesed tahetakse sibulamoosiga üle valada. Ja mingi kiluriba veel sinna kõrvale panna. Peaks vist õnne tänama, et heeringast juttu pole olnud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar