Rääbis (suitsu)

Nagu hakkab tavaks saama leidsin ennast laupäeva hommikul jälle kalaturult. Seekord oli soov juba ette teada ja eelmine laupäev märgatud rääbised leidsid tee kilekotti. Olid soomest pärit, sarvi polnud aga seeeest oli sisikond juba välja võetud ja ületappu polnud vaja teostada. Rääbis teadagi vajab söögikõlbuliseks saamiseks ohtralt suitsutamist. Paka suitsuahjus on mul kalad siiani õnnestunud katta mitte just eriti ilusa must kihiga. Tuli natuke nuputada kuidas seda vältida. Musta tekitab põlemine - seega tuli seda vältida. Ahi oli vaja seega soojaks ajada. Kalad käisin paberiga üle, et nad võimalikult kuivad oleksid. Siiber läks kinni kohe alguses, uks natuke praokile et niiskus välja pääseks ja nii 20...30 minta olid nad seal kuivamas. Kala kuiv läks paras pinu õunapuuoksi pliidi alla ja ahjuuks kinni. Vahepealset aega sisustasin saunalaval. Piiludes tundus, et võiks tiba veel küpseda. Oksad jälle sisse ja ise sauna. Kokku olid nad ahjus vast tunnikese või tiba rohkem. Kalad kaussi ja sool peale. Poole tunni pärast kannatas süüa. Natuke selja pealt oli naha küljes kinni aga muidu nagu päris. Kuna kalu oli päris palju ja kõhud hinkaali täis siis läks osa kalu purki oliivõli alla. Türklased saavad ka osa, kui jõulude ajal laulvat kaamelit kaasa ei võta.